Ola. Comos sdas? Ilmselgelt väga mööda grammatika, aga üritasin öelda hispaania keeles kuidas läheb. Uues töökohas üritan mõndasid lauseid õppida, sest mul on seal äge töökaaslane Maurico, kes alati aitab ja küsib kuidas mul läheb. Ühesõnaga uuesti töökohast Canarys siis. Esimene nädal ma olin Jose vari, jälgisin teda ja aitasin tal asju teha ja ta koolitas mind välja, et minust saaks professional server( iroonia missugune). Inimesed töö juures on hästi toredad, abivalmis. Põhilised sõbrad ongi köögiinimesed ja Jose ja siis host Brandon, kellega saab alati nalja teha ja üksteist nokkida. Teised on sellised vanemad, aga Brandon on minuvanune, pluss veel 3 j1 viisaga poissi, aga nad on natu vanemad. Alguses käisid mulle hullult pinda, et kuidas ma siia tööle sain ja kuidas sa aastaks ajaks jääda saad, kui sul j1 viisa on, peale mõnda päeva ma loobusin ja ütlesin neile, et ma lähen tegelt ka ära ja siis tuli rahu majja. Nad ütlesid, et saladus on meiega ja siiamaani ei ole midagi juhtunud. Kaks poissi on Poolast ja on üks suur mongol Bulgaariast, kellel on jube imelik aktsent ja siis ma kohe mõtlesin, et appi kas mul on ka selline? Ja siis küsisin Brandonilt ja ta kinnitas et ei sul on veidi parem. Huhhh. Käisin kaks päeva 6.30ks tööl, see oli konkreetne piin. Õnneks ikka õues enne valgeks kui pidin rattaga tööle väntama hakkama, üks hommik läksingi konkreetselt nii, et võtsin kodu juures olevast poest kohvi ja väntasin ja jõin kohvi, igati asjalik sõit tööle. Tööl sain enda kapi ka, mille ees on selline äge lukk, kus on kombinatsioon, nagu usa koolides on alati filmides. Alguses ei saanud midagi aru, kuidas käib, aga teine päev tööl juba õpetasin mingile mehhiko naisele kuidas seda lahti teha. Töö juures on hea see, et seal saab tasuta süüa, et üritan tööl alati kõhu täis pugida ja midagi ka koju kaasa varastada, ma olen siiski hästi õpetatud, alati koju ,ükskõik mida. Pärast 4 päevast koolitust töö juures sain enda numbri, millega arvutisse sisse logida ja sellega hakkas ka mu iseseisev töötamine. Esimene päev oli suht ulme, ilma Brandoni ja Jose abita ma ei oleks hakkama saanud. Brandon ütleb mulle, et kaks mimosat. Ma et ah, mis asi see on. Iga päev ikka õpin seal lihtsalt nii palju, jookide kohta ja toidute. Mimosa on siis, veerand apelsini mahla ja veidi mingit sampust peale. Alguses oli üsnagi hirmutav minna üksi lauda ja võtta tellimusi, sest nad kõik räägivad nii kiirelt ja vuristavad enda tellimusi. Esimene päev tuli kaks ebaõnnestusmist. Esimene oli see, et Brandon võttis ise tellimuse vastu, sest tihtipeale kui sa ta nad lauda saadab, siis on selliseid kes tahavad kohe tellida ja siis ta ütles mulle tellimuse, aga pärast tuli välja et mees tahtis asendada salmon steaki juures oleva salati friikatega, mitte et side orderina nagu mina selle sisse panin, siis oli mingeid ulme voidimisi vaja teha ja manageri allkirja. Ja siis oli intsident, et mingid tädikesed ülevamalt poolt käisin lõunatamas ja ajasin nende supid sassi ja ühele üldse ei meeldinud ta supp ja siis ma ei võtnud talt selle eest raha ja siis pidi jälle hullult asju tühistama, ühesõnaga iga asja kohta on metsik paperwork. Ja päevarahustav hetk oli see, et mul oli kaks härrasmeest, kes tulid sööma ja noh peale paari sõna vahetamist uurisid nad kus ma pärit olen, tegin siis neile testi, et teil on kolm võimalust pakkuda, kust ma pärit olen. Neile muidugi meeldis see ja pakkusid kohe esimesena holland, ütlesin et ei. Et seda pakuvad kõik alati ja siis pakkusid veel huupi ja siis ütlesin et ei, olen Eestist ja siis nad jah, et Leedu ja Läti seal ja siis küsisid et miks Santa Barbara ja need tüüpilised küsimused. Rääkisin siis neile miks j a kuidas ja seletasin et usa inimesed on nii toredad ja rõõmsad ( no on, mul on töö juures suht kopp ees, et ma pean kõigile ütlema ,et helloo, how are you. I am fine, how are you) . Ja siis seletasin, et eestlased on nii kinnised ja ei ütle suvalistele tere jne. Ja siis panin lause maha, et muidugi kõik välja arvatud mina ja siis nad naersid tükk aega ja ma olin õnnelik. Põhi ülesanne on make people happy. I made people happy. Paar päeva olid sellised suht slow, olin 11-16 tööl ja saadeti varem ära sest ei olnud tööd lihtsalt. Mulle isegi meeldis slow, sest siis ma ei pidanud end hulluks rabelema. Üks päev käis üks tädike, kes ütles et ta on Tallinnas käinud, see tegi nagu päeva nii rõõmsaks, et vau keegi on käinud seal. Jose ja Brandon ikka koguaeg narrivad mind, she is from stonia, she is weird. Meil on seal restoranis selline koht, kuhu pannakse jää sisse ja siis mereande peale ja siis nad alati mõnitavad, et kas see tuletab sle eestit meelde. Eelmine laup siis läksin rõõmsalt 8ks tööle, pidin minema 9ks aga just reedel õhtul poes shopates helistati töölt, et kas saaksid tulla varem. Suht hullumaja oli see päev, et sain korraliku koolituse. Päeva saak oli päris hea, mõtlen rahalises mõttes. Koos tipi ja palgaga teenisin 135 dollarit. Ja kõigest süüa ette viies ja tellimusi võttes. Peale 8 tunnist orjamist suundusin koju, pidin sinna minema, sest teised jätsid auto dokumendid koju ja neid on meil San Diegos vaja. Nimelt rentisime auto, et trippida ja veidigi Ameerikat näha. Läksin siis jalksi Yogurtlandi, võtsin väikse jäätiselaksu koos kõige paremaga ja kõmpisin raudteejaama, lootsin et see suvi rongi kasutama ei pea, aga kahjuks pidi selle sammu ka ette võtma. Klienditeenindajad polnud seal just kõige paremal tasemel ja peale peale käimist suutsin ikka õige pileti ära osta ja saada ka õige rongi peale, neid tuli seal mingi iga aja tagant ja kartsin et satun vale peale ja leian end linnast, kus mul pole sõpru ees. Rongi sõit kujunes hulluks, mingi 7 tundi sõitmist, vahepeal seisime, sest keegi otsustas enesetappu raudteel teha ja siis rong mingi hilines 45 minutit, ma mõtlesin et ma ei jõuagi kohale, nagu oleks uuesti Usasse tulnud lennukiga. Lõpuks siis sain San Diegos maha, ootasin väljas, täiesti võõras linnas, lootsin, et Mikk ja Paula tulevad mulle ruttu järgi. Mikk oli nii tubli ja oli kaine rool terve õhtu, et ma saaks ka kenasti autoga kohale. Meil kõigil oli couchsurfi kaudu endale kodu otsitud , kus ööbida. Meile leidis Kadi kaks kaksikust venda, kes olid nõus meid 3kesi vastu võtma, aga nagu ma kohale jõudes teada sain, siis nad võtsid meid kõiki vastu, neil oli täeiga suur korter ja äge ülemine korrus, nagu filmideski, et tõmbad trepi alla ja siis ronid pööningule. Kohale jõudes, ehk siis pool kaks öösel oli pidu suht ära vajunud, igal pool oli krõpsu ja neid punaseid topse nagu tüüpilises ameerika filmis. Ma olin suht vässu ja vajusin magama ära, sest hommikul oli vara äratus ehk siis 9. Läksime kuskile hommikut sööma, kus ma võtsin endale muidugi wrapi. Edasi läksime randaaaaaaaaaaa ja seal veetsime terve päeva, niiiiiiiiiii hea. Polnud rannapäeva ammu olnud, ainult töö ja töö. Ja ilm oli täiega kena. Ja mis kõige ägedam, siis meie host Matt muretses meile 5 surfilauda ja 3 wetssuite, et me kõik saime surfata ja noh, mis siis et see wetsuit mulle mingi mega suur oli, siis panin selga ja võtsin surfilauda kahte kätte ja üritasin. Alguses oli ulme külm, eriti jalgadel, aga vaikselt harjusid ära ja noh sinna oleks terve igavik jäänud ,aga käed peavad ulme tugevad olema surfamise jaoks ja kannatust on sul ka väga palju vaja, suutsin põlvedele tõusta ja siis mattusin lainetesse. Ja see ookeani vesi, appi, kuidas keegi suudab seal ujuda, see on nii rõvedalt soolane, ma kartsin et mu kontaktläätsed hüppavad välja silmadest, aga õnneks jäid ette. Aga see oli nii äge kogemus, see on lihtsalt kohutav, et kodus meil laineid pole selliseid, too päev olid suht hullud lained ka. Poisid olid äksi täis mis hullu. Mingi 5 ajal siis hakkasime ära minema ja kõigil olid kõhud tühjad ja mõtlesime et võiks minna mingisse hiinakasse sööma ja meie host pakkus, et kohe tema kodu ligidal on selline hiinakas, et all you can eat ja see oli paradiis, me maksime 14 dollarit ja me saime süüa kõike ja see ei olnud selline tavaline hiinakas, seal oli kõike, alates krevettidest lõpetades fääncy päänsi mereandidega, mida ma ei söö millegipärast, keskendusin juustukoogile ja pehmele jäätisele mida sain piiramatus koguses , pluss mingid imelikud asjad veel, mille nimesid ma ei oska nimetada. Kõigil olid kõhud ulme täis peale seda. Suundusime siis Matti ja Mitchi majja, kus kõik tormasid võidu dusi alla. Sättisime end San Diego peale välja minema, saime kokku kahe tüdrukuga, kes läksid San Diegosse enda j1 viiisaga. Nad rääkisid meile seda, et väga paljud on loobunud ja läksid tagasi, sest ei leidnud tööd. Nii ,et kõigil ei ole nii hästi läinud k ui meil. Meil on suht hea kokkuhoidev pere, kõik on kuidagi kõiki tööle sebinud. Pärast seda käisime veidi San Diego peal ringi ja nautisie ööelu ja seda melu lihtsalt. Mingi 1 paiku läksime tagasi ja vajusime tuttu ära. Hommikul jätsime hüvasti enda hostidega ja siirdusime american outleti, kohta mis oli minu san diego eesmärk, shoppamine, see oli nagu väike ala, kus olid kõik firma poed koos. Poisid andsid meile shoppamiseks 4 tundi ja see oli suht kohutav, aega jäi nii palju puudu , nii palju asju jäi ostmata. Ma hakkan ka juba varsti kartma, et kohvrisse ei mahu asjad ära. Paulal on suht hullud lood, tal oli tulles 20 kg ja siin on riideid ostnud ja pluss väiksed asjad nagu rulluisud. Sealt suundusime edasi Coronado saarele , mis on eriline selle poolest, et seal oli kõige ilusam rand, ja tõesti oli, liiv lausa sädeles seal, otseses mõttes nagu kuld. Hästi ilus oli seal igastahes. Jalutasime rannapiiril ja nautisime elu. Siis võtsime suuna Los Angelese poole, et visata Elina ja Koit lennujaama, sest nemad läksid juba koju ära. See oli märk, et varsti on see lust ja lillepidu ka meil läbi. Mikk oli nii tubli ja sõitis ööläbi. Öösel jõudsime koju ja oi kui hea oli olla kodus, oma madrats, pumpasime Elina ja Koidult saadud madratsi kohe üles, see oli lihtne panid pistikusse ainult ja sellest ajast oleme seda ülisuurt madratsit Kadiga jaganud. Toas ruumi ka rohkem. Kõik see riietejura võtab palju ruumi meil. Hommikul läksin 11ks tööle, nii imelik oli tööl olla tagasi, nagu oleks mingi terve igavik eemal olnud aga polnud hullu. Kõik tuli kiirelt tagasi. Ma olen ikka nii rahul enda canary tööga, seal on täiega vahva, kohati muidugi raske, aga õppinud olen päris palju, toite ja kokteile saan teha ja üldse kogemus ja iga päev uued ägedad kliendid kelle meelt rõõmsaks teha. See nv oli jälle mõlemad päevad 8ks ja pikad 8 tunnised vahetused. Laup oli täiega äge, kõik sujus, mingeid probleeme polnud, olin nagu proff, pühap ajasin ühe tellimuse sassi, aga see eest oli mul brunchi ajal üks 4ne laud, kes tegi mingi 3 käigulise brunchi ja ma suutsin kõigega hakkama saada ja mitte midagi pepusse keerata ja nad täiega tänasid ja ma tänasin ja nad jätsid 32 dollarit tippi:D Ja ma olin õnnelik. Pühap oli üks õhtune server, nimeks Jared ja ta oli hästi tore ja sõbralik, sai kohe hea jutu peale, seletas ja aitas ja kutsus mind kenasti rookieks ja lubas mulle palju laudu, et saaksin harjutada. Ja siis nad koos Brandoniga nokkisid mind, kukkusid kahekesi maailma parimast spordist muidugi rääkima, ehk siis pesapall, meil on telekas ka kust see iga päev tuleb ja ma olen ikka täielik võhik, muidu ikka oskan meestega midagi spordist rääkida, aga pesapall. Mõlemad on muidugi profid selles. Ma ei suutnud Jaredi nime üldse korralikult öelda, neile ikka pakub mu aktsent nii palju nalja. Peale tööd sain Kadiga kokku, pidime vietnami kohta minema, et emaga rääkida, sain enda 4 tunni tasu kätte, käskisin endale sulas anda. Tippi ma muidugi ei saanud, sellest ei hakanud unistamagi. Siis läksime Bath and Bodyworksi, ostsime sealt endale kreemid,siis Foreverisse , sealt endale maikad, ostan endale koguaeg uusi, kammoon 4 dollari eest, see nii väike raha ju. Siis koju, kus lõime end tükk aega üles, et minna Miku töö juurde beer bongi mängima, Mikul oli vaba päev, et sai ka tulla ja mängida ja mu töö juurest kokapoisid tulid enda seltskonnaga, ja päris äge oli, välja arvatud et õlu ei ole ikka minu jook, aga beer bong on mängitud, vahva mäng. Peale seda suundusime Wildcatsi kus oli gay night, nagu meie Angel umbes. Teised ei uskunud , et me enda ratastega järgi tulema, ma ka ausalt ei uskunud, et ma elusalt kohale jõuan, aga jõudsime. Just enne sisseminekut nägin enda töökaaslast Jaredit, kes seal töötab, et saime tasuta sisse kenasti. Jeiii. Nagu oleks tutvusi juba usas:D . Hommikul õnneks pidi 11ks tööle minema, naersin Bryani üle, kes oli tööl alates 7st, ta ei olnud just kõige advekaatsema näoga. Tänane tööpäev täiega venis, tavaliselt ikka pääsen enne 3 ära, aga täna pidin isegi poole viieni olema. Tegin room servicet ja viisin asju inimestele roof topi korrusele, kus meil bassein on jne. Ma vihkan room servicet, see nii tüütu, aga elus peab kõike tegema. Pluss ühe selle orderi täitmisega tuli tippi mingi 10 dollarit, et pole pahaaaaaaa. Täna olid jällegi kliendid, kes kiitsid mu inglise keelt, siis ütlesin selle peale, et Brandon siin seda eriti ei arva ja sain jälle kliendid naerma, hahhahah. Aga jah, nende jaoks on imelik, et me oskame rääkida inglise keelt ja ise siit pärit pole. Täna tööle minnes, vaikselt rattaga sõites, millest mul on nii kopp ees juba, märkasin autol taga sellist silti nagu, et what scooby would do? Ja siis lihtsalt naersin südamest, elu on ikka lill. Peale tööpäeva läksin ületee Ralphsi shoppama. Diet doktor Pepper oli 88 senti, võit, maasikad olid ka dollar, haarasin kohe 4x450 g karpi, siis ostsin hakkliha ja jogurtit, ja tulin mingi kahe suure kotiga, eriti hea oli nendega rattaga koju sõita. Kodus valmistusid Paula ja Mikk just välja minema, ja siis olingi kodus üksi. Tegin endale suure portsu nuudleid hakklihaga ja hängisin netis. Homme on mul vaba päev, mille loodetavasti veedan rannas vedeledes ja siis väikest ringkäiku state streetil tehes ja äkki jõuame kinno ka, homme 5 dollarit pilet. Järgmine nädal lähme san fransicosse ja las vegasse. Ootan juba nii väga, loodetavasti saan kenasti päevad töölt vabaks ja neil ei ole ütlemist selle kohta. Mis siis ikka. Vabandan segase jutu eest. Blogi pidamine on suht raske ja tüütu, ei viitsi kunagi kätte võtta ja kirjutada. Kõik juhtub nii kiirelt, tuleb välja, et suudan ilma netita elada küll. Hetkel vahin Family Guyd , Eestisse jõudes võtan kätte, ülim huumor ikka seal. Office fänniks oleme me ka kõik hakanud. Lõpetuseks tahaks öelda, et kui väga tahta, siis saab kõigega hakkama. Me just imestasime nende san diego j1kate üle, et nad andsid alla ja läksid koju tagasi. Mõtle, maksad 30 tuhat ja siis mingi juuli kuus lähed koju tagasi, sest ei leidnud tööd. Mul oli muidugi kõige kergem siia tulla, kodu oli olemas, töö sain ka vähem kui 3 nädalaga. San Diego tüdrukud rääkisid, et üks poiss kiitis end, et sai jõle head lennupiletid, et ainult 15 tuhat Usasse, appi, kui rumal saab olla. Siinkohal tänan enda tädi, kes viitsis lennupiletidega jamada J !
