Tervitusi Palmisaarelt !

Nonii. Eelmine nädal oli mingi luks nädal, kus mul oli 3 vaba päeva. Esimese ma siis magasin maha ja teine päev läks nii, et läksime mina, Paula, Koit, Mikk ja nende töökaaslane Dustin ja ta eriti nummi kutsa matkama Golden Springsi. Ja me läksime sinna Dustini autoga. Ma ei olnud üle kuu aja autos istunud, appi kui hea see oli. Autooooooooooooo. Pluss sinna minek oli ka mägine tee, et auto oli luksus. Metsas pidi ka ikka korralikult ronima, parem riietus ja varustus peaks olema veidi, kui odavad 150 kroonised tossud, mis lagunevad, aga noh pidasid seekord veel vastu. Terve tee hoidsin hinge kinni, et ei peaks k ohtuma ussidega, terve tee muidugi Koit ja Mikk hirmutasid mind , aga seekord läks hästi. Eelmine käik Mikul ja Paulal sinna ei läinud nii hästi, kohtasid lausa kahte mürgist madu. Vaade mis meile sealt avanes oli imeline, see oli lausa paradiis. Mulle lausa meeldib see matkamine, selline mõnna. Teised ronisid veel rohkem ülesse, et saada paremat vaadet, ma hakkasin ka üritama, aga konkreetselt kivid olid nii lahtised ja kuskilt polnud kinni hoida ja no üles oleks saanud,aga teistel oli see allatulemine ikka väga hull. Ma ei hakanud riskima. Pussy. Koju tulles, läksime pesu pesema, sest mu tossud olid ikka väga mustad, nendega pidin järgmine päev tööle minema, vanaema oleks uhke, ostsin ise pesupulbrit ja pesin pesu. Nagu täiskasvanu:D . Tegin süüa ka endale hullult, Koit ei uskunud et terve taldrik mulle sisse läks. Õhtul läksin shoppama ka, aga kahjuks ei leidnud midagi head. Viisin Canary hotelli avalduse ka ära, mitte et sellest midagi asja saaks, aga noh avaldusi võib ikka täita. Neljapäeval käisime tüdrukutega väljas ka, hea oli tantsida ja niisama lõbutseda, ja muidugi rattaga koju sõita. Ooo ratas, ma nii ootan mil saaks koju, et audiga ringi kimada. Huvitav kui kallis Eestis bensiin juba on? Siin on see suht odav, mõned asjad on ikka nii mööda, lubade saamine on ka siin mingi tasuta, vähemalt nii rääkis meie mehhikost pärit kokk Lailo, kes valdab väga hästi inglise keelt, et töö juures on vähemalt lõbus. Reede oli tavaline õhtu kodus, Koidul oli esimene reede vaba alates siia tulemisest ja ta üritas meid välja pushida, aga me olime eelmsiest õhtust vässu ja vajusime tuttu. Siin usas ei ole inimestel vahet, et on nädalavahetus, väljas käiakse iga päev. Laupäev möödus mul jällegi üksi tööl olles, noh seltsiks oli Huge ka, ülemuste teine poeg , kes on isegi asjalik. Ma olin temaga esimese päeva tööl ja ta isegi aitas mind ja võttis tellimusi vastu. Vapsee. Teine poeg Henry passib seal niisama tühja, aa, ma seda ei öelnudki et pojad peavad neil iga päev hommikust õhtuni passima töö juures. Iga päev, esmaspäevast pühapäevani, nii et neil on veel hullem elu kui meil. Aga laup oli poksi õhtu ja kõik mehed kogunesid sinna õlut jooma, ma passisin tühja. Kuidagi sain koju, väntasid üli kiirelt, ja sain teada, et homme vaba päev ja Estal ka ja Koit plaanis trippi autoga, nii et jeiiiii. Saime ka minna. Hommikul oli äratus 8.30, toitvaks hommikusöögiks oli jäätis ja peale 9sat saabusid Koit ja Elina meie üliägeda rendi autoga, milleks oli Volkswagen, millel oli mootor 2,5. Nii et ülikõvaaaa. Alustasime trippi ja sõitsime mööda ranna joont, see oli imeilus, päike tuli ka välja mida rohkem LA-le ligemale jõudsime. Esimene peatus oli Malibu beach, mis oli surfarite paradiis, surfamist tahaks ikka proovida küll, varsti teeme ära ka selle. Seal päevitasime veidi ja siis suundusime edasi, tahtsime minna Long Beachile, aga jäime väiksesse ummikusse, väikse all siis pean hetkel silmas suurde ja masendavasse LA l iiklusse ja siis võtsime sihiks mingi manhattan shoppingu centeri, kus läksime sööma. Ja suundusime LA poole, saime meie teenindajalt soovitust, et külastage Queen Mary laeva, mis on hästi hea vaatamisväärsus. See oli laev, mis alates 1936aastast sõitis mitu mitu aastat Inglismaa ja LA vahet. Laev meenutas veidi Titanicut, aga ta on veidi väiksem, Titanicul oli 4 torni, Maryl oli 3. Sisse läksime sinna nii, et tahtsime võtta kõrvaklapid, kust sai kuulata infot ja siis küsiti meilt pileteid mille me pidime ostma eestpoolt, pileti hinnaks oli 25 doltsi,ilmselgelt seda maksta ei tahtnud, suundusime välja ja vaatasime oi, siit lähevad trepid ülesse poole ja hiilisime sisse. Igati äge tasuta tuur oli, saime korra mingisse gruppi ka sulatud aga siiis giid ütles, et see on privaatpidu. Leidsime kapteni ruumid , mis oli päris ägedad, selle aja kohta, päris luks. Ja uurisime pool laeva vähemalt läbi. Sealt võtsime suuna LA kesklinna peale, nimelt Walk of famele. Hüppasime autost välja, Koit ja Elina läksid parkimis kohta otsima, esimene reageering oli et ou nou, kuhu ma sattunud olen, linn oli ulme suur ja inimesi oli niiiiiiiii palju ja igal pool olid sellised tänavalauljad ja etendus käis ja trallrall. Poed olid kuradima ahvatlevad, aga Esta ei lubanud mul neisse minna. Õige samm ka. Tegime siis pilte, Koit ja Elina joinisid ka, leidsid tasuta parkimiskoha La-s, normull. Kuna aga kell hakkas saama juba 20 ja me pidime auto tagastama 23.45, siis hakkasime kodu poole suunduma, et vältida ummikuid. Aga Koit kimas korralikult kiirteedel ja enne 22 olime juba kodus, mõtlesime tükk aega mis teha, aga parim idee oli ikkagi minna koju ja süüa jäätist. Muljetasime teistele reisist, Paula ja Kadi olid kaks vaesekest, kes ei saanud tulla, kuna pidid töötama.