Wednesday, July 14, 2010

Hulkur

Pealkiri on spetsiaalselt pühendatud Pirminile, kes nimetas mind Santa Barbara hulkuriks. Ju ma vist olen ka. Töötu, naudin niisama elu, käin ühest kohast teise. Nüüdseks on kaks nädalat kui olen siin olnud. Mida ma selle nädala jooksul siis teinud olen. Hmmm hommikuti on suht raske üles saada, nii et kaua seda lõbu polnud et kell 9 uni ära läheb. Käisime jalka mänge pubides vaatamas. Teie vaatasite neid kell 21.30 vms, meil siin algas mäng 11.30 hommikul. Peale seda suundusin tavaliselt linna peale. Sain enda social security nr ka kätte. Kuigi siin seda eriti teistel vaja ei ole läinud. Olen ühes riietepoes 4x vähemalt käinud, viimane uurimine ütles seda, et ma mäletan kes sa oled ja me ei ole veel vaadanud teie avaldusi, et võtame ühendust. Nojah, päris võtavad. Eile käisin Doubletree hotellis, mis on siis Hiltoni keti all olev hotellike, seal ma põhimõtteliselt eksisin ära, see oli nii suur ja ilus:D Aga käik oli mõttetu, sest applicationi peab esitama netis ja siis nad võtavad ühendust. Täna oli esimene selline päev, kus ma ärkasin ja päike säras ja õues oli umbe lämbe olla. Nii et ma saatsin kõik asjad sinna kohta ja läksin teistega randa. Liiv oli nii kuum, et õudne. Silmailu oli ka rannas päris korralikult. Täna oli nii palav seal, et ma ei suutnud võrku mängida, lihtsalt lamasid ja vaatasid palme. Üks päev oli Kadil vaba päev. Selle veetsime nii, et läksime ratastega La Cumbrasse. Mis on siit eemal olev linna osa. Kahjuks valisime state streeti minekuks ja sealt läksid sellised mäed, et kohati oli raskusi hingamisega. Rattaga sõitmine on muutunud üsnagi koduseks, enam ei ole seda probleemi et kardan, et auto sõidab sisse. Pigem olen muutunud julgemaks ja stop joone taga ei jää enam seisma. Läksime poodi, kus Elina töötab. Uurisime seal asju, saaksime seal 50% alla. Igasuguseid pudipadi blingblinge on seal palju. Siis sattusime kõrvalpoodi, kus veetsime nii tund aega, sest seal oli mingi ale, et võtad ühe asja saad teise 1 sendiga vms. Ja seal oli neid nii palju kokku kuhjatud. Lõpuks võtsin sandaalid ja ühe ägeda pluusi. Kokku läks 9 dollarit. Pluss veel üks teine pluus 8 dollari eest. Käisime Rossis ka, aga seekord ei leidnud sealt midagi ägedat. See oli hea tegelt. Käisime taco bellis ka söömas, sest peale suurt shoppamist oli kõtu üsnagi tühjaks lännud. Käisime ka ühe dollari poes, kus ei olnud midagi ägedat. See oli rohkem nagu tarbeasjade pood. Sealt suundusime Esta töö juurde, kus kõik edasi läksime Forever 21, mis on ka üks eriti äge riietepood. Ostsin tavalise maika, mis maksis 4 dollarit. Mitte musta, vaid lilla:D Ja käisin Guessi poes ka tsekkamas. Nii kui töö leian, ostan endale rahakoti, suur ja ilus ja kõigest 30 dollarit. Tagasi sõites nägime Elinat ja suutsime ta rääkida nõusse, meiega välja tulema. Käisime poes ostsime joogi ja toidu varu ja terve õhtu chättisime tüdrukutega ja seadsime end linna peale minekuks valma. Läksime Koidule ja Mikule külla, Mikul oli esimene päev tööl. Tüdrukud ajasid ühele poisile igasugust jura Eesti kohta. Siin nad ikka usuvad kõike. Edasi suundusime tonicusse, mis on nagu Eesti Hollywood siis. Välja arvatud avatud õu. Ja pilt mis sealt vastu vaatas oli veel hullem. Kõik naised olid ülipurjus, kandsid nii lühikesi klieite ja olid sellistel tikkkontsadel ja me tundsime end ilmselgelt üle riietatuna, sest me siiski olime ratastega ja ei tulnud taksoga. Siin terve suvi hoiab takso pealt küll kokku, Tallinnas ikka kulutad tükk aega takso tellimisele, siin istud ratta selga ja väntad. Sellepärast ma eriti juua ka ei julgenud, sest ma olen näinud purjus inimesi sõitmas. Ja see oli suht naljakas vaatepilt. Vihje siis Marten Mägile :D . Käisime veel sandbaris, mis on päeval restoran ja õhtul selline pubi moodi koht, kus saab ka tantsida ja peale seda hakkasime kodu poole liikuma.Koit mainis sellist imelikku fakti, et siin on mingi seadus, et pubides ei või tantsida, see on naug nii, et iga töötaja kohta võib olla pubis 20 inimest. Eestis ju sellist asja ei ole. Sõime veidi öösel ka, sest kõhud olid liigesest väntamisest ilmselgelt tühjad. Pühapäeval , jalka finaali päeval ajasime end vara üles ja kobisime linna peale. Läksime Kadi ja Esta töö juurde, seal oli hea suur telekas. Finaalis olid kaks lemmikmeeskonda. EI osanudki nagu pooli võtta, kuniks Torres mängima ikka sai, siis oli asi otsustatud. Mina muidugi rõõmustasin peale mängu. Suundusime taco belli, kus täitsime kõhud ja siis poisid ostsid ka võrgupalli ja käisime kodus ja vahetasime riided ja suundusime randa. Alguses mängisime omaette, aga siis kutsusime 3 poissi ka mängima. Kaks neist olid kaksikvennad, kes olid tegelt Šveitslased aga on juba siin elanud nii 12 aastat vms. Ja neil oli külaline Dominick sveitsist ka kaasas. Ütlesid et tihtipeale võõrustavad inimesi niimoodi. Päris hea oli mängida. Saime lõpuks 3:2 pähe. Ajasime juttu pikalt, vennad lubasid meiele oma surfilaudu laenata, kui me kunagi sinnamaani jõuaks oleks ka päris äge. Koju minnes oli suur plaan välja minna ja pidutseda, aga tüdrukud jäid kõik koju ja poisid läksid linna peale kahekesi lollitama. Siin on nii imelik, et kõik kohad pannakse kinni kell 2 öösel. Meil nagu see kell alles minnakse välja. Käisime siis Kadiga teisip õhtul Ralphis, plaaniga osta sealt odavat alkot, sest seal on kõige odavam. Aga oi tuleb välja, et nad ei müü välismaalastele. Täielik diskrimeerimine. Nojah, Kadi ostis siis hoopis jäätist, ma pidasin sellele kirele seekord vastu. Ja nii see õhtu läks. Homme plaanime minna seven fallsi juurde, mis peaks olema mägedes ja selline mingi vaatamisväärne koht. Nagu ma aru sain. Ma olen see kaasa chillija pigem:D Täna rannas käies põletasin enda taga kintsud räigelt ära, näo ja õlad kreemitasin sisse, ei eeldanud et muu nagu võib ka minna. Vabandused vanaemale ja emale, et ei ole jõudnud kirjutada. Käin raamatukogus korraks, et töökuulutusi vaadata ja viskan uudistele ka silma peale ja siis sealt ära. Ja selle kahe nädala jooksul olen taibanud, et täiega raske on ikka see iseseisev elu ja et ma pean nii elama kogu enda elu. Koguaeg endale ise süüa tegema ja ise pesu pesema ja ise enda eest hoolitsema. Toidu tegemisest on küll kopp ees, eriti nuudlitest. Kartuleid pole veel viitsinud osta, neid peab ju koorima:D . Kohvi olen asendanud doktor pepperiga, muidugi diet omaga. See on nagu kohustuslik asi külmkapis. Koduigatsust nagu pole, sest ma tean, et ma pean varsti ära minema siit juba. Kaks nädalat on nii kiiresti läinud ja ma pole nagu mitte midagi teinud. Kallidmusid kõigile, kes minust puudust tunnevad. Tunnen teist ka meeletult. Aaa, kõigil ilmusid lõpetamise pildid facebooki ja orkutisse, siis tekkis ka selline nuuks tunne. Nägite kõik nii kenad välja, loodetavasti oli tore päev ja räägite mulle mis te õhtul tegite. Ja käärikust käin ka ilma, kaks aastat olen käinud, trotsinud vihma ja ennnäe kui mind pole siis on päike kohal. Sarkasm missugune.

1 comment: