Mäed, mu kallikesed

Täna siis ärkasime kõik 9st. Tegin endale pannkooke maasikamoosiga, jõin doktor pepperit kõrvale ja vahtisime telkut. Ja 10.30 alustasime käiku seven fallsi juurde. Määrisin end korralikult päikesekreemiga sisse, eriti jalad, need põlevad konkreetselt. Ütleme nii, et ma pole sellist rattasõitu kunagi teinud. Need mäed, need MÄED tahtsid minust kõige võtta. Mikk ja Paula panid peaaegu lõpuni ratta seljas, me Estaga nii tugevad polnud ja lükkasime ratast enda kõrval. Ratas polnud ka just kõige parem selleks, mul käigud ka üldse ei tööta korralikult, eriti need väiksemad. Vett oleks pidanud kindlasti rohkem kaasa võtma. Paula ütles nende mägede kohta, et nagu tema hispaania treeninglaager. Tegime korralikke pause ka ikka ja pildistasime maastikku. See oli tõesti ilus, ei oska kirjeldada, peab oma silmaga nägema. Lisan paar pilti ka. Kõik oli muidugi kuiv ümberringi, imelik et siin üdse midagi kasvab. Lõpuks jõudsime kohta, kuhu sai rattad ära panna, oleks saanud ratastega ka minna, sest alla minnes tulid kaks 40aastast meest ratastega ülesse vastu. Vapsee tublid. Aga me panime rattad ära ja alustasime siiruviirulist teed mäe tippu, et leidmaks seven fallsi. Konkreetselt olime mingi hetk nagu dzunglis ja vahepeal tekkis tunne, et oleme lost, aga üks naine tuli vastu ja ütles et oleme kohe kohal. Mingi 10 inimest nägime vähemalt, kes tundusid, et tegid trenni mägedes. Normaalne. Ja pean ütlema, et see on üks igati korralik trenn, meil oli kõigil võhm päris korralikult väljas. Miku kohta tegelt ei tea, ta on ju super-Mikk. Ta muidugi tahtis läbi võsastiku mäe tippu ka ronida, aga kuna ühtegi vabatahtlikku temaga ei tahtnud tulla, siis ta jättis ka selle tegemata. Seal võis olla igasuguseid usse ja värke. Ma ei taha mõelda, kes muga seal kõrvuti chillida võis. Ja vaade mis sealt ülevalt avanes ja majad kaljustikel. See oli nii ilus. Konkreetselt nagu filmides, suured majad ja selline siiruviiruline tee ja ilusad autod mööda sõitmas. Seven falls oli kokku kuivanud ja vett seal ei olnud, mingi väike ojake, kus sai käed korra märjaks teha. Lootsime kõik kohta kuhu saaks sisse hüpata ja selle higi ja palavuse maha pesta, aga ei midagi. Kogusime end seal mingi pool tundi ja suundusime tagasi. Rataste juurde jõudes läks tagasisõit nagu lust ja lillepidu. Ütleme nii, et alla sõites ma väntama eriti ei pidanud, pigem hoidsin pidurid kinni, sest tee oli nii siiruviiruline. Mul puudus kiiver ja mu pidurid on sellised, et mul on mõlemad nii esi kui ka taga omad põhjas ja ma ikka liigun täis kiirusel. Teevad sellist ägedat häält ka. Tegime väikese peatuse national history muuseumi juures, tegime selle eest pilti, sisse ei läinud. Suundusime randa end värskendama. Koju jõudes otse dusi alla, see oli mõnus lõõgastav. Ja siis netti ja tegin paar cv saatmist. Tegin endale nuudleid singi ja munaga ja siis kiusatus ei pidanud vastu ja ostsin ben ja jerry jätta. Eestis maksab pool liitrit 100.-, siis on poole liitrine hea pakkumisega 2,5 dollarit. Chillime Paulaga kahekesi kodus, ajame naiste juttu ja oleme niisama. Tal täna ainukene vaba päev ja teised töötavad. Homme lähen käin paaris kohas ära, ma juba hakkan kartma, et äkki ma ei leiagi midagi. Samas ma tean, et augustikuus saaksin ilmselt Elina juveelipoodi, vist loodetavasti. Ja äkki varsti saab tüdrukute juurde saigoni ka. Ja äkki joppab ja midagi imelist juhtub ja ma leian töö. Hahhahahaha. Yeah sure. Hetkel vahin mtv, mul kodus ainult 3 kanalit ja siin on neid miljon. Tuleb tõsielu sari usa tüdrukutest, kellel on soppamissõltuvus. Neil on ikka nii raske elu. Vähemalt on hea kvaliteethuumor. Üks tüdruk palus enda isalt raha, et teha rindade opp ja isa isegi andis raha. Väga raske elu neil ikka. Nii tahaks teada, mis te seal Eestis teete. Teil ju mingi sajandite soojem suvi. Meil ka siin ilmad hakkavad ilusaks minema, nüüd on juba 3 päeva järjest palavust olnud ja ma juba olen punane, loota on mingit jumet. Kõik kohalikud räägivad, et august ja sept on kõige hullemad, et enne tagasi tulekut ma kavatsen päevitamisepäevad teha. Ja lohutav uudis pere inimestele ka, et olen aru saanud, et siin Santa Barbaras on kuritegevus nagu minimaalsel tasemel, sest poisid käivad pubis tööl, on nagu doormanid ja räägivad et politsei käib ja nillib koguaeg ringi, sest neil pole midagi teha ja kui tekib mingi probleem siis lendavad kõik mingi 3 autoga või rohkemaga platsi. Ja ma nüüd suundun ka Paulale järgi raamatukogu juurde ja postitan enda blogi ära.