Teekond Santa Barbarasse

Kust alustada. Alustan siis reedest. Reedel alustasin pakkimisega. Kirjutasin soovituskirjad ka ära, ühele pean Yammi veel järgi minema. Õhtul tuli Kata külla. Vaatasime Hispaania mängu ja jõime ja kurvastasime väga kui Torres välja võeti, mängu ilu kadus nagu ära. Ajasime kuni 2ni öösel juttu. Hea oli. Ilmselt ei saa tükk aega niimoodi juttu ajada. Eelmine aasta veetsime suve koos, nüüd kahjuks lahus. Loodetavasti tagasi tulles teeme kõik tagasi. Laupäev magasin kaua, aga kuna vanaema ja vanaisa läksid Kadrinasse, siis mingi 11 ajal ajasid nad mu üles. Ja ma tegin endale viimast korda koduseid pannkooke maasikamoosiga ja jõin kohvi. Nüüd tagant järgi oli see paradiis. Suundusin siis keskale, et uurida kas Ergo kindlustus on lahti. Aga oi nv on kõik Keilas suletud ju. Läksin suht närvi, tahtsin 13sele marsale minna, aga oi see ka nv ei sõitnud. Kõik läks kehvasti, mul polnud reisitõrke kindlustust ja pooled asjad olid ajamata ja suurt kohvrit ka polnud ja ma pidin Yammi ka enda soovituskirjale järgi jõudma ja kõige toredam oli, et mul polnud absoluutselt sularaha, sest mu palk polnud üle tulnud. Õnneks helistas Kadri küsides, et kus ma olen, ta päästis mu närvivapustusest. Läksime siis minu juurde ja uurisime kindlustuse kohta ja Kata lubas mulle enda suurt ägedat kohvrit ka laenata, läksin tõin selle tema juurest ära ja õnneks ilmusid selle ajaga tädi ja ta pere välja. Tädiga kihutasime siis Salva kindlustusse, kus pakuti 2kilo eest reisitõrke kindlustust, saatsime nad sinna kohta ja õnneks tädi oli nii kiire asjaaja, et leidsime kiirelt ergo kindlustuse koha, mis lahti on. Netis nagu puudus üleüldine info. Kimasin siis linna, tädi andis õnneks raha ka. Suuuuuuuuuuur aitäh selle eest by the way. Roccasse jõudes oli muidugi silt üleval, et lõunal ja siis muidugi tagasi jõudes oli mingi naine must ette võtnud, kes seletas klienditeenindajaga mingi 45 minutit. Lõpuks kindlustus saadud, mis läks maksma 307.- ja hakkasin Heimo poole trippima. Heimo avas mu puhul lausa sampa ja jõime seda siis kahekesi ja vaatasime jalkat. Varsti tulid Pirmin ja Monika ka. Loomulikult hakkasid Heimo ja Pirmin töö juttu ajama. Aga mul aeg pressis peale ja pidin kindlalt kodus olema. Nii et tegime kallid ja jätsime dadaaa natuks ajaks. Läksin koju ka marsaga, sest ma olin laisk ja ei tahtnud rongiga sõita. Kodus hakkasin kohvrisse asju pakkima ja chillisin niisama veel viimast õhtut perega. Hiljem sain Heleniga ka kokku, tegime viimased kallid ja soovis mulle edu.Pühap hommik oli varajane äratus, ala 10. Sõin singijuustu pirukaid, meie viimast hitti mille vanaemaga leiutasime. Vanaema pani neid mle reisule kaasa ka. Ema jõudis ka kohale ja reis võis alata. Jätsin vanaisa, Kalevi ja Markusega dadaa. Ja teistega suundusime rõõmu, kust ostsime päikesekreemi,kõrvaklapid. Teistele ostis vanaema leiba ka. Mille üle muide vanaema kõik siin hullult rõõmustasid. Mind nimetati lausa pühi inimeseks, kes tõi leiba. Käisime yammist läbi, võtsin soovituskirja. Siis tädi juurde koopiad tegema ja sadamasse. Liisi tõi mulle kupongid ja tegime suure kalli ka. Sadamasse tuli ka Maidu, kes tõi mulle maasikaid veel viimast korda, suuuuuuuuur aitäh Maidu J Need olid täiega head. Siis tuli Lauri ja Ayrton ka. Aitasid kohvreid tassida. Õnneks nad läksid enne ära kui ma pillima hakkasin. Sain mõlemalt kalli kaa. Jätsin ema, vanaema ja tädiga dadaa. Jään teid igatsema. Seadsin end kiirelt sadamas sisse, ja hakkasin filme vaatama, natukene aega oli wifi levi ka. Vaatasime proposalit ja sõin enda singijuustu pirukaid. 3,5 tundi möödus lennatas. Selles oli palju sarkasmi. Soome jõudes pidin natu ootama aga varsti oli Riin musi vastas. Nii hea oli tuttavat nägu näha. Riinu peiks oli meie sohveer, saime kenasti Riinu ema juurde. Riinu ema oli meile teinud mu lemmiktoitu, kartul ja hakkliha kaste, kuna Riin ei hoidnud madalat profiili, siis kuhjasin ka endale ikka korraliku taldriku täie. Sai veel lehttaigna kooki ka õunamoosiga. Nämmmaaaa. Riinu ema ja ta kasuisa olid täiega toredad ja abivalmis. Ma tänan peavarju eest. Ja special tänks to Riin. Nii hea oli teda näha, polnud terve igavik midagi koos teinud. Ma olen yammile eluaeg tänulik, sest see tõi meid kokku. Käisime tegime korraliku fotoseeria ka kose juures, Riin tutvustas Soomet mle. Tagasi jõudsime jalka ajaks, ma ei mäleta enam mis mäng oli :D Ja siis Riinupiinu hängis muidugi enamuse ajast facebookis. Hakkasime filmi ka vaatama, ma ei haknud Riinule mainima, et ma laevas vaatasin ka Proposalit. Aga õnneks Riinul tuli uni ja läksime varem tuttu. Kuulasime veel imalaid armastuslaule ja ajasime juttu ja noh mingi 5 ajal kui Riin end töö jaoks valmis pani olin ma ka talle toeks, aga ei mäleta eriti seda hetke. Hommikul Riin ajas mu üles ja kogusin julgust ja läksin kööki. Riinu ema oli mulle võileivad teinud ja kohvi ja värkisärki. Suundusime siis Soome peale, käisin natukene aega ise ringi, ei suutnud H&M üles leida, aga õnneks Riin vabanes kiirelt ja aitas mind selle probleemiga. Leidsin sealt ägeda seeliku, mis on mu põhiriietus hetkel siin santas. Suundusime kodu poole ja jällegi ootas meid korralik söök ees. Kuhjasin kõhu täis, ega ma nii pea süüa ei saa ja käisin pesemas ja Riin suutis ka endale kuidagi riided valida ja varsti oli Keit meil järgi. Viskasid mu Vantaa lennujaama ära ja nii hakkas mu alone tripp pihta. Alguses läksin valesse check-ini aga peale väikest jalutuskäiku suutsin õige kohe üles leida. Ostsin läätsevedeliku jaoks igaks juhuks kilekoti ka eraldi. Tegin check-ini ära ja chillisin lennujaamas, närvi ajas fakt, et kuskil polnud pistikuid. Lõpuks sai lennuki peale ka, ees ootas 3 tundi igavust. Ja nii ta oli. Londonisse jõudes leidsin enda pagasi ka üles, teavitasin tädi, vanaema ja ema ka et olen kohal. Otsisin tükk aega kuidas see terminal 1 minek käib, leidsin endale trolli ka, kuhu pagas peale visata ja ringi reisida. Kõik kohad olid kinni ja suletud, et suht alone tunne tekkis. Terminal 1 jõudes saabus veel suurem masendus, sest kuskil polnud pistiku kohti ja õige peale taipasin tänu Gretele sõnumeerides, et oiii. Siin on teised pistikud:D Nouuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu. Ja kell oli 22. Lend läks 10.35 hommikul. Kuna terminalis 1 ei olnud ühtegi kohta avatud läksin 3 tagasi ja ostsin sealt kõva raha eest veepudeli ja ühe mustikamuffini. Trippisin terminal 1 tagasi ja võtsin endale mugava koha sisse. Ja sõin, singijuustu pirukaid oli ka veel järgi. Akut oli mul 45 minutit, vaatasin filmi Up in the air lõpuni, oli suht hea. Ja kell oli 23:D Lugesin siis raamatut kuni 2ni öösel ja kuna mu ümber oli ala 6 inimest. Kaks vanemat, kes magasid terve aja, mingi imelik mees, üks naine kes oli ka üksi ja üks paarike, kus naine oli täiega imelik, koguaeg käis ringi ja pildistas. Lennujaam nii äge ka nüüd polnud. Kartsin et keegi tahab mu pagasid varastada, siis panin telefonis äratuse iga 10 minta tagant ja nii kuni 6ni hommikul. Siis hakkas elu juba pihta ja imelik oli tududa nii kui kõik vahivad. Käisin wc ja värskendasin end ja tulin tagasi, ostsin jällegi kõva raha eest cappucino mille iga lonksu nautisin elu eest. Kell 7.30 viskas mul kopa ette ootamisest ja läksin tegin check ini ära. See tehtud, suht masendav oli koguaeg seda läpakat eraldi välja võtta ja jälle tagasi panna, aga noh. Tädi nagu teades, et tahan talle helistada helistas kohe kui jõudsin sinna ootepinnale vms. Ja nagu õnnistus, tuli välja et mu lend hilineb ja no kerge 2 tundi. Ja mul oli nii igav juuu. Käisin kõikides kohtades vist 2x ja lõpuks viskas kopa ette käimisest, ostsin jällegi liiga kalli võileiva, aga kartsin et kui ma lennukis süüa ei saa siis ma jään täitsa nälga, sõin selle ära ja tukkusin natukene aega toolide peal. Lõpuks oli aeg liikuda terminali 40 ja seal pidi ikka mingi miljon aastat ootama ja no väga kahtlasi inimesi oli seal ikka, konkreetselt valge turban ja pikk habe ja valge rüü, arvasin et ma ei jõuagi usasse vaid lend kaaperdatakse:D Lennuk oli ülisuur nagu, ma istusin eelviimases reas, et täiesti taga. Seadsin end kenasti sisse. Jagati kohe need vormid ka mida täitma pidi. Ja varsti tuli ka toit. Riis mingi rõveda kastmega, suht üle rasvastatud, kana tükk ja mingi imelik salat kõrval, muffin oli ka, ja jook. Jooke sai koguaeg kui tahtsid. Ja siis üritasin magada, aga see oli väga ebamugav, keha suri koguaeg ära ja asendit tuli vahetada 15 minuti tagant, hea oli see et sai muusikat kuulata ja näidati filme ka. Valik ei olnud just suurepärane aga noh, lõpuks vaatasin kõik ära, sest 11 tundi on krdi pikk aeg:D Mu kõrval istus mingi iraani või iraagi pere, ei saanudki aru kumb. Olid usa elanikud igastahes. Üks hakkas muga rääkima ka, ma viisakusest vastasin ka, samas oli hea kellegiga rääkida ka. Muidugi ta arvas, et Eesti kuulub Venemaa alla ja meil valitseb kommunistlik kord. Ohjah. Igastahes, minu arust ta uuris liiga palju asju,aga üritasin viisakas olla. Lennuk maandus San Fransicos 15.00 usa aja järgi. Mu teine lennuk läks 16.10. Ma olin lennuki otsas, pidin ootama et kõik liiguks, ma üritasin kiirustada kõigist mööda kellest veel võimalik oli mööda minna, tollis olid ikkagi korralikud järjekorrad ja muidugi peenestas tolli ametnik mind ka korralikult. Oot sa lähed usasse aga sul pole veel tööd, nagu mismõttes, üritasin seletada et mul ongi selline viisa millega ma ise otsin tööd. Ta ei mõistnud seda. Sain aga sealt ära ja tundub et täitsin kõik vormid õigelt. Tore oli aega et mingi jama oli meie pagasitega ja see asi ei töötanud, ma suht muretsesin ja siis pagasit ka ei saa kätte, õnneks mulle öeldi, et mind on regatud ka 18sele lennule, aga ma ei viitsinud küll enam oodata kuskil lennujaamas. Õnneks hakkas see riba kiirelt tööle ja haarasin enda pagasi ja viisin ta re- check-ini ja tormasin ise teise check –ini kus oli metsik järjekord ja siis ma nägin et ühes kohas lastakse varem sisse ja läksin ka sinna aga see ametnik ütles, et sul on aega küll aga üks tore usa paar ütles, et ma sinu asemel küll muretseks, olin siis ikka rivis edasi kui nad ütlesid mulle, et mine küsi nende teiste käest ja õnneks ma leidsin veel probleemseid sõpru ja läksime julmalt teise rivvi ja tõstsime ise riba üles ja saime õnneks ruttu läbi. Tormasin siis enda terminali ja teavitasin tädi ka et vist ikka jõuan ja tuli välja end lend Santasse ka hilineb. Läksime mingi väikse lennukiga, ja lennu ajal magasin. Nii väss oli juba, täielik kopp eees sellest lendamisest ja ootamisest. Lennujaamas oli vastas Mikk, ma olin nii rõõmus tuttavat nägu nähes et see tunne oli kirjeldamatu. Natukene aega pidime ootama,et mu pagas ka toodaks ja siis siirdusime bussijaama.Igal pool olid palmid, nii imelik on see vaatepilt. Ajasime Mikuga niisama juttu ja varsti tuli õnneks buss ka, teine imelik asi oli, et Mikk pani enda ratta bussi ette hoiule. Ja süsteem et piletit saada ja see sinna sisse lüüa ja saada transfer pilet ja siis see uuesti uues bussis läbi lüüa, on ka imelik. Aga nüüd on enamvähem selge juba. Tripp kodu poole kestis ka liiga kaua, pidime bussi vahetama ja teist ootama. Õnneks buss peatus meile väga ligidal ja varsti olin kohal ka. Kadi tudus parasjagu kodus, aga ärkas üles. Nii hea oli lõpuks kohal olla. Nagu super. Tahtsin tädile ka helistada ja teada anda, aga Mikk hirmutas 40 minutilise kõnehinnaga. Läksime poodi mulle süüa ostma, poes taipasin et toit on ikka väga kallis. Ja kõike saab osta ainult suurelt ja pole olemas väikseid koguseid. Väga imelik. Hea asi on see, et jäätis on odav. 1,4 liitrit on vähem kui Eestis liiter. Koju jõudes oli Paula ka kohal ja sain veel ühe sooja kalli. Ma ikka kohati ei saa aru, et olen siin elamiseks tulnud mitte nädalasele reisile. Kuna aga ma olin ääretult vässu siis ma vajusin üsna pea ära ja magasin jutti kuni hommikuni. Nii palju siis kohale jõudmise tripist. Edasisest hiljem.