Sisse elamine

Kolmapäeva hommik algas mulle kell 10, uni läks ise ära.Minu puhul ei juhtu seda tihti. Kadi ja Esta olid ka juba üleval. Sõin enda kaks jogurtit ära ja jõin mahla kõrvale ja tegin leivaga paar võikut ka endale. Paula ärkas ka varsti üles ja tal oli vaba päev ja suundusime kahekesi linna peale, kuna teised läksid kas tööle või intervjuudele. Suundusime siis kõigepealt poodi, kust ostsime kohvi. Ostsin endale vanilla mingi asja, mis oli ülisuures kohvi topsis, aga ilma suhkrut lisamata oli ta juba nii magus, et ma ei suutnud seda palju juua. Läksime siis bussi peatusse ja siht oli leida üles sears, kus teised endale madratsid ostsid. Läksime alguses transit centrisse, kus kõik bussid koonduvad vms. Mulle meeldib öelda selle kohta muidugi transit city:D Sealt läksime transferiga teise bussi peale ja peale pikka sõitu olime searsi juures. Ilma Paulata ma ilmselt ei oleks midagi aru saanud, ta näitas mulle igasuguseid kohti ka, pooled suutsin meelde jätta, pooled lendasid kõrvust mööda. Leidsin endale padja, mis maksis 5 dollarit, siis ostsin endale uue telefoni ka mis oli 20 dollarit, käisime läbi ka poest kus Elina töötab, seal oli nii palju ilusaid sädelevaid asju, et ma ei tahtnud seal kaua olla. Otsisime tükk aega mingit teki moodi asja, nüüd ma täiega kahetsen, et ma kodust kaasa ei tassinud või lennukist pihta ei pannud fliisi. Sest ekstra 5 dollarit selle eest jälle maksta, pointless. Suundusime Rossi, mis oli Searsist väikse jalutuskäigu kaugusel. See oli kurjast pood, esiteks oli mul vaja sampooni, sest selle suutsin ka jätta koju sauna. Igastahes seal oli selline riiul kus oli sampoone niiiiiiiiiiii palju, ja igasuguseid firma omasid ja mingi 3 dollari eest ainult:D Valik oli nii suur, et me veetsime seal mingi 20 minutit vähemalt. Siis liikusime edasi, leidsime mulle täiega ägeda ja suure fliisteki, mis oli 12 dollarit, panin ta alguses vankrisse. Aga siis leidsime kahjuks kingade vahe, mis oli kurjast. Seal oli igasuguseid erinevaid ja ilusaid, mis eestis maksaks 500.- ja seal oli kuni 14 dollarit. Ma leidsin endale täiega nunnukad madalad mustad. Ja viisin fliisteki tagasi ja võtsin odava 5 dollarise millega ei tohiks ka külm hakata, sest ma ju elan soojas kliimas. Paule leidis endale üliilusad kingad. Edasi liikudes leidsime kleitide riiuli, mis oli ka väga fail, sest seal oli valik nii suur ja kõige kallimad olid 14 dollarit, ma leidsin väga ilusaid 8 dollariga, aga mõistus tuli õnneks pähe. Ja panin kõik kenasti tagasi. Ja Paula oli ka nõus, et peame siit poest kiiresti ära minema. Peale suurt shoppamist olid meil kõhud vägagi tühjad, läksime taco belli kust ostsin eine 2 dollariga. Muidugi usas tuleb mingi tobe maks kohe juurde, et läks siis 2,18 maksma, mis on 28 EEK. Kui aus olla, siis väljas söömine on isegi odavam kui kodus endale midagi teha. Pluss see jookide refill asi on ikka igati tasuv, võtsime ikka jooke topelt. Ja siis suundusime tagasi transit citysse, mille vastas oli Ralphsi pood, käisime seal ja ostsin ka eluks vajalikke asju, sinki, kellogseid, jogurtit. Ralphs ja Scolaris on kaks toidupoodi, peab alati võrdlema kummas parem pakkumine on. Ja siis lõpuks jõudsime ka koju, kus hakkasin enda pesakest kujundama. Mikk ja Kadi aitasid mul madratsit puhuda ja varsti oligi kodu olemas. Mikk ja Paula kolisid teise tuppa ja me tüdrukud hõivasime suure toa. Õhtul hakkasime kõik koos filmi vaatama ja siis helistas Elina Mikule, et tulge välja. Me Mikuga siis läksime, teised ei viitsinud. Saime Ralphis kokku, sealt suundusime kuskile ranna äärde, mul üldiselt polnud aimu ka kus ma sõidan, jälgisin Mikku. Ja sõitsin esimest korda rattaga siin.Siin jalgratturid sõidavad koos autodega, on eraldi rajad muidugi, aga mõnes kohas peab samal rajal ka sõitma. Nii harjumatu, Eestis saaks niimoodi sõites surma. Siin üldse üle käigu rajalt üle minnes, auto liigub koha pealt alles siis kui sa oled üle tee, mitte poole pealt. Olime natukene aega rannas, meiega oli koos Vene j-1 tudeng ja rääkis enda põnevaid lugisid. Peale seda läksime Koidu baari ja mängsime lauajalkat. Ja siis suundusime kodu. Neljapäev algas ka varakult, millegipärast läheb mul uni mingi 9 ajal ära. Ja see on imelik. Suundusin siis ÜKSI linna peale, Paula seletas ka mulle kus oleme ja värki ja hakkasin minema. Alguses oli ikka väga segane. Aga jõudsin iseseivalt state streetile( kus põhi elu ja töökohad on) käisin siis selle läbi, uurides mis kohad on. Paaris riiete poes käisin ka, see oli kurjast. Nii palju kaupa ja erinevaid asju on, et see on koletu. Jalutasin vist oma 4 tundi või rohkem, tagasi tulles, avastasin paar toidupoodi ka ja käisin läbi ja ostsin endale nuudleid ja ketsupi moodi asja. Ja salatit. Tegin endale süüa nuudlid, sink ja muna ja salat. Umbe hää oli süüa korralikku toitu. Tahtsin osta kana või hakkliha, aga see on ilmselge luksus. Korralik sink maksab ka siin mingi 5 dollarit, kus on mingi 300 g grammi, aga õnneks on sellised pakkumised et kaks 7 dollari eest vms. Et saab kaksi osta. Vaatasime Mikuga mingit filmi ja peale seda ma olin nii väsinud et vajusin ära ja magasin hommikuni. Väsimus jõudis minuni. Reedel käisin uuesti jalksi linna peal, astusin kahte kohta sisse ka, kus oli silt now hiring. Ja ühes kohas käisin veel. Eks ma esmasp lähen uuesti sinna ja hakkan pinda käima. Üks koht oli riiete pood, sinna tahaks täiega, nii ilusad riided olid seal, loodetavasti töötajatele on poole hinnaga:D Käisin taco bellis ka söömas, sest hommiku söögiks on kaks korda olnud mul mahl ja kellogsid, suht tüütav, aga nii on suht hea odav. Täiega tahtsin eclipsi filmi vaatama minna, aga 10 dollarit on kini pilet, et ei raatsinud. Nägin Kadi ja Esta töökoha ka ära. Ühesõnaga see töökoha leidmine saab olema üks krdi suur challenge. Äkki ma kogun julgust ja suundan normaalseks muutuda. Õhtul tegin jälle enda sööki, nuudlid muna ja sink. Miku arust olen ma igav. Aga leidsin midagi vähemalt mida teha. Paulal oli palgapäev , tegi meile kõigile palju palju jäätist välja. Mikk ja Paula läksid ratastega sõitma ja ma chillisin niisama, vaatasin filme ja kirjutasin. Ja nii see reede läks. Laupäeva algas jällegi mahla ja kellogisitega. Kuidas ma igatsen kohvi joomist hommikuti ja omaette toas olemist. Teised läksid kõik tööle, ma olen ainukene loner kes üksi on. Laupäev polnud mõtet linna peale tööd ka otsima minna,sest manager pole kohal. Mikk jõudis mingi kell tagasi tööd tegemast ja siis ta hakkas parandama ratast, mis siinsel majaomanikul on. Viis parandusse ja see läks maksma 22 dollarit. Teised maksid 40 dollarit ratta eest, ilmselt ma pean luku ka ostma, mis on 10, aga no võit on ikkagi olemas. Vaatasin Paula arvutist filme ja lõin niisama aega parajaks, tegin endale korraliku õhtusöögi ka. Õhtul läksime tegime Mikuga väikse ratta tiiru ka. Tegin enda teise sõidu maantepeal kruiisides, enam ei olnud nii hirmus ja juba oli natukene tuttav ka. Mikk viis kuhugi täiesti ülesse ülikooli linnaku juurde kus oli täiega ilus vaade linnale ja lahele. Ja sõitsime täitsa mere ääres, palmid igal pool ja tuul mõnusalt puhumas. Päris hea tunne oli. Selline mõnus. Koju tulles oli kell päris palju. Siin läheb ju tobedalt vara pimedaks ka. Ja siis tänane päev. Ameeriklaste iseseisvus päev. Kuna kõik teised olid jällegi tööl, siis Mikk pidi minu seltskonda taluma. Läksime 11 linna, et paraadi vaadata, aga see hakkas alles 13. Ostsime jätta ja ootasime veidi. Nüüd juba rattaga sõitmine kodune. Sügisel teen Pirminile ja Ayrtonile ka tuule alla, sest ma siin väntan ikka korralikult. Paraad oli selline omapärane. Algas sellega, et mingi naine üksi tantsis ja karjus ees, ta oli ikka väga rõõmus selle päeva üle. Ja põhi värk oli et visati kommi tänavale, kus vaesed mehhiko lapsed need üles korjasid ja kotti pistsid, neil oli ka pidu päev. Meie kõrval oli eriti imelik pere, need ainult karjusid kommi. Põhi atraktsioon minu ja Miku jaoks olid autod. Neist tegime hästi palju pilte. Paraad nagu paraad ikka, aga arvata on, et sellist ameerika paraadi ei näe oma silmaga küll enam. Siis tegime aega parajaks ja tegime lähedalt pilte autodest. Käisime Koidu juures pubis külas. Mängisime seal lauatennist, sain haledalt pähe Miku käest. Oleks pidanud ikka Riinult tunde võtma, oleks suutnud natukenegi pinget pakkuda. Koidu kaudu saime tasuta pitsa ka. Peale seda läksime uurima jällegi randa, et kas saame äkki tööle, aga meid ei olnud vaja. Nimelt oli võimalus Miku kaudu mustale tööle saada, aga sel mehel olid mingid oma mehhiko orjad seal juba olemas. Siis läksime Paula juurde ja tulime temaga koos koju. Käisime poes, ostsin süüa endale veidi. Paar diet jogurtit ja juua. Aga siis helistati Mikule, et on vaja tööle tulla ja tema tormas sinna. Ja me jäime kodu. Varsti tuli meie juurde Elina ka ja suundusime 3kesi ilutulestikku vaatama. See oli ikka päris võimas. Eesti ilutulestikuga ei anna võrrelda, lõpp oli eriti võimas. Pärast koju sõitmine oli ikka päris hull, sest kergelt paar inimest suundus state streeti poole. Veidi eksisime ära ka, sest ma ei suutnud õigest kohast ära keerata. Aga no teise päeva kohta rattaga liigeldes on see päris hea. Kui ma ei oleks ainult kraadiga logistik. Mikk on päris palju norinud mind sellepärast, et kammooon sul on kraad ju. Passime nüüd Paulaga kahekesi siin raamatukogu juures väriseme , Mikk ja Koit läksid just poodi. Suundume ka koju, et sealt minna edasi linna peale. Kallirallid kõigile, kes minust puudust tunnevad. Homme siis asun julmalt kõiki kohti läbi käima. See saab challenge olema.